Räästa all ja katuse kohal: pääsuke ja piiritaja
Suitsupääsuke on 17–19 cm pikk, aga 2–7 cm sellest annavad saba välimised pikad suled. Pesa voolib ta mudapallikestest lauda või kuuri sarikale. Uue pesa ehitamine võtab paaril umbes kaks nädalat, seepärast on vana pesa kõrges hinnas. Tavaline hüüd on lühike „vitt“ või „vitt-vitt“. Kui kass hiilib ligi, kostab terav „siflitt“.
Piiritaja püüab õhust putukaid sarnaselt pääsukestega, kuid tema sirbikujulised tiivad on kehast pikemad. Väljaspool pesitsemist ta ei maandu: sööb, joob ja sageli magab lennul. Suveõhtuti tiirleb pesapaiga kohal 10–20 piiritajat ja kiljub. Seda kõrget kisa ei aja sa segi pääsukese tagasihoidliku vadinaga. Lind on 16–17 cm pikk ja peale väikese heleda lõualaigu üleni mustjaspruun.
Aia ja hoovi linnud, enim otsitud eespool
Vajuta noolele ja kuula, enne kui liigi lehe avad.
Söögimaja juures loeb hääl rohkem kui sulestik
Rasvatihasel on kuni 40 eri häält ja laulu, ent enamiku neist teeb isaslind. Kahetooniline motiiv, mis meenutab kriuksuvat kärurõngast, tähendab: see koht on hõivatud. Krõbeda pakasega võib ta päevas süüa päevalilleseemneid 44% oma kehamassist. Mürarikkas linnas laulab ta kõrgemalt kui vaikses metsanurgas.
Ohakalind käib talvel söögimajal regulaarselt, sageli kuni 40-linnulise salgana. Ta eelistab pisikesi seemneid: ohakad, rukkililled, kardjad ja päevalilletuumad. Kutsehüüd on meloodiline kolmesilbiline „tikliit“, mis kõlab ka tema hõbedases laulus. Metsvint seevastu korjab talvel seemneid pigem maast ja liigub salkadena.
Muru, heki ja katuseharja asukad
Kassi nähes hoiatab musträstas korduva „pok-pok-pok“ hüüuga. Laulu kuuled puudelt ja katuseharjalt peamiselt märtsist juunini, vahel juuli alguseni: madal, flöödine ja iga kord veidi erinev. Õhtuhämaruses kostab isaslinnu terav „tšink-tšink“. Nii püüab ta, enamasti tulutult, teisi rästaid oma alalt ööbimast eemale peletada.
Punarind laulab ka talvel, ainult kurvemalt kui suvel. Pesitsusajal alustab isaslind hommikulaulu veel pimedas, umbes tund enne koitu. Kuldnokk on kuulus matkija, tema andest kirjutas juba Plinius vanem. Nokk on tal suvel kollane ja talvel mustjas, nii et nokk ütleb sulle aastaaja. Harakas jääb talveks pesa lähedale ja tema „tšak-tšak-tšak“ kõlab aias aasta läbi.