Hilisõhtul kostab aiast visa „tšink-tšink“. Nii üritab musträstas teisi rästaid oma territooriumilt ööbimast eemale peletada, enamasti tulutult. Ta on rästaslaste seast aias kõige silmatorkavam, aga isast ja emast võib algul pidada eri liikideks.
Isane must, emane pruun, noor isane kahe vahel
Vana isane on üleni läikivmust, jalad mustjaspruunid. Kõige paremini paistavad välja oranžikaskollane nokk ja kollane rõngas ümber silma. Talveks tumeneb nokk veidi. Saba on pikk ja kogu lind 23,5–29 cm.
Emane on tahmapruun, tuhmi kollakaspruuni nokaga. Kurk on pruunikasvalge ja rinnal nõrgad laigud. Noorlind sarnaneb emasega, kuid tema selg on heledate tähnidega ja päris noorel on täpiline ka rind.
Pruunide tiibadega must lind pole veel täiskasvanu
Esimese aasta isane on juba must, kuid kokkupandud tiib jääb pruuniks. Nokk on tal tume ja silmarõngas nõrgem. Just selline lind ajab algaja kõige kergemini segadusse.
Nokavärv loeb ka rästastele endile. Katsetes ründas territooriumi valvav isane oranži nokaga mulaaži ägedamalt kui kollase nokaga ja pruuni nokaga noorlindu kõige leebemalt. Emast nokavärv eriti ei huvita, teda köidab läikiv nokk.
Euroopas võib musträstast segi ajada kaelusrästa noorlinnuga, kelle tiib on heledam, ja pealiskaudselt ka kuldnokaga. Erinevused on kõrvutatud lehe lõpus.
Miks hoiatus röövlinnu eest on nii peenike
Esimesena hakkavad ilusa ilmaga laulma eelmisel aastal koorunud isased, juba jaanuari lõpus. Vanad isased lisanduvad märtsi lõpus. Laulu põhiaeg kestab juunini, vahel juuli alguseni.
Kutsehääli on mitu: tõrjuv „siii“, mitmesugused „tšink“ ja „tšok, tšok“. Röövlinnu nähes laseb rästas kuuldavale peenikese kõrge „siii“. Selline heli hääbub taimestikus kiiresti ja kull ei saa aru, kust see tuli.
Talvel võib kuulda vaikset laulu, mida lind justkui omaette pomiseb.
Aias pesitseb rästaid kümme korda tihedamalt kui metsas
Metsas eelistab musträstas tiheda alusmetsaga lehtpuid. Parim pesitsuspaik on siiski koduaed: hektaril võib pesitseda kuni 7,3 paari, metsas umbes kümme korda vähem. Kodu leiab ta ka pargis ja hekis.
Euroopas pesitseb ta kuni 1000 m kõrgusel ja põhjas umbes 70. laiuskraadini. Kõrgemal mägedes võtab tema koha üle kaelusrästas.
Maas liigub ta jooksu ja peatustega, sest just sealt leiab ta suurema osa toidust. Vihmaussi leiab ta enamasti silmaga, aga mõnikord ka kuulmise järgi.
Mudaga kokku liimitud kauss okkalises põõsas
Pesa peidetakse ronitaimesse või põõsasse, meelsasti igihaljasse või okkalisse, näiteks luuderohtu, viirpuusse või kuslapuusse. Vahel sobib ka kuuri riiul. Kausja pesa ehitab emane üksi rohust ja lehtedest ning seob mudaga kokku.
Tavaline kurn on neli sinakasrohelist punakaspruunide laikudega muna. Emane haub neid 12–14 päeva, poegi toidavad mõlemad vanemad. Kui emane alustab uut pesa, jääb lennuvõimeliste poegade toitmine isase hooleks.
Pesa on sageli halvasti varjatud ja paljud pesitsuskatsed lõpevad kiskja tõttu. Asulate lähedal on peamine vaenlane kodukass. Mune ja poegi võtavad ka harakas ja pasknäär, kuid otsest tõendit, et see arvukust vähendaks, on vähe.
Kaks vaikset kuud aastas
September ja oktoober on ainsad kuud, mil musträsta laulu ei kuule. Põhjapoolsed linnud rändavad talveks lõunasse. Linnas jäävad isased talveks paigale sagedamini kui maal, sest seal on soojem ja toitu rohkem ning pesitsema saab varem hakata.
Musträstas looduses
Kui must lind ei ole musträstas
Kaelusrästas on lähedane sugulane, kuldnokk vaid pealiskaudne teisik.
Kuldnokk
Saba on lühike, nokk terav ja kõht ümar. Must sulestik on sageli valgete tähnidega ning maas liigub lind sammudes, mitte hüpates.
Musträsta kohta veel
Kas musträstas magab poole ajuga?
Jah, ta kuulub liikide hulka, kelle üks ajupoolkera võib magada, samal ajal kui teine on ärkvel. Nii saab lind puhata ka kohas, kus kiskjaid on palju, või pika rändelennu ajal.
Kui tihti muneb kägu musträsta pessa?
Väga harva, sest musträstas tunneb ära nii täiskasvanud käo kui ka tema munad. Suurbritannias leiti 59 770 kontrollitud pesast käomuna vaid kolmes.