Linnut

Kes jahib taevas ja kes pimedas

Liike: 3 · igaühel salvestis

Röövlinnu leiad tihti teiste lindude kaudu: varesed lärmavad, tihased hoiatavad, suitsupääsukesel on röövlinnu jaoks oma „flitt-flitt“. Röövlindude endi hääli on vähe, aga need on iseloomulikud. Alusta hiireviust, Euroopa kõige arvukamast päevasest röövlinnust.

Mine nimekirja juurde
Röövlinnud ja öökullid

Päevased röövlinnud ja kakud

Kullid, kotkad ja öökullid ühes nimekirjas, otsingute järgi järjestatud.

Kulllased · 3
1

Kanakull

Astur gentilis

Hall kull valge kulmutriibuga

Kulllased
2

Hiireviu

Buteo buteo

Ümarpea aiapostil põllu ääres

Kulllased
3

Merikotkas

Haliaeetus albicilla

Laiad sõrmilised tiivad, valge kiilsaba

Kulllased

Hiireviu kaebab, kanakull kisab

Hiireviu peamine hääl on kaeblik, kaugele kostev „pii-jäh“, kontakthüüd ja ka lennumängu saade. Agressiivne lind hüüab teravamalt, pesa juures hoiatades kilkavamalt. Teine tavaline hääl meenutab kassi näugu, eriti kui paarilised teineteisele vastavad. Sulestik on väga muutlik, on peaaegu valgeid ja peaaegu mustjaspruune isendeid. Saaki varitseb ta istmelt, peamiselt uruhiiri ja teisi närilisi.

Kanakull on metsa kull. Isane toob toitu kiire kõrge „kjäu-kjäu-kjäu“ saatel. Väikest isast aetakse vahel segi emase raudkulliga, kuid kanakull on märksa jässakam, pikemate ja teravamate tiibadega, ning lööb tiibu sügavamalt ja harvemini. Vana kanakulli kõhuvöödid ei ole kunagi roostjad.

Kakkude hääled pimedas

Kassikakk on üks suurimaid öökulle: emane kuni 75 cm, tiibade siruulatus 188 cm. Territoriaalne laul on sügav kõlav „uu-hu“, rõhk esimesel silbil, ja emane hüüab kõrgemalt ning venitatumalt. Laulupaigaks valib ta kaljunukke, harju ja tippe, ja hääl kandub väga kaugele. Silmad on tal oranžid ning sulgkõrvad selgelt näha. Lisaks imetajatele ja lindudele püüab ta roomajaid, kahepaikseid ja kalu.

Kodukaku tuntud kahekordne hüüd on tegelikult duett. Emane hüüab teravalt „kju-vitt“, isane vastab värisevalt „huu… hu, huu-huu-huu“. Kõrvad asuvad tal ebasümmeetriliselt, mis aitab heli allikat täpselt määrata. Kakk on 37–46 cm pikk ja emane on isasest üle veerandi raskem. Pesa teeb ta puuõõnde ja lendab pikkade liugudega, vähem tiibu lüües kui teised kakud.

Suur kotkas ja väike kull

Merikotka tiibade siruulatus ulatub 2,45 meetrini. Tema häirehüüd on 3–4 lühikest valju „klee“ või „klekk“ silpi. Täpsemalt loe teda rannikulindude lehelt, kus on juttu ka tema toidust ja pesapaikadest.

Raudkull on väike kull, kes on spetsialiseerunud metsalindudele, kuid jahib ka aedades ja linnades. Emane on isasest kuni 25% suurem, üks suurimaid sugupoolte erinevusi linnumaailmas. Isane püüab tihaseid, vinte ja varblasi, emane pigem rästaid ja kuldnokki. Esimese eluaasta üle elab vaid 34% noorlindudest. Kulllaste lehel leiad ka teised kullid ja kotkad.