Sügisel tammede all tasub silmad lahti hoida: just siis peidab pasknäär kõige agaramalt tõrusid talveks ja kevadeks. Ladinakeelne liiginimi glandarius tähendabki „tõrude oma“. Ta kuulub vareslaste sugukonda ja on haki mõõtu, kuid värvidelt hoopis kirjum.
Tamme ja pasknääri pikk liit
Pasknäär on metsalind ja eelistab segametsa, eriti sellist, kus kasvab tamme. Viimastel aastatel on ta hakanud asuma ka linnadesse, võimalik et metsade kahanemise tõttu.
Enne kui inimesed hakkasid tamme suurelt istutama, oli pasknäär hariliku tamme peamine levitaja. Üks lind suudab aastas laiali kanda üle tuhande tõru ja üksikut tõru on nähtud kantavat isegi 20 km kaugusele. Kiiret tammede levikut põhja poole pärast viimast jääaega peetakse suuresti tema teeneks.
Vaata tammede alla ja sipelgapesadele
Toitu otsib pasknäär nii puudelt kui ka maast. Varumine käib aasta ringi, kuid sügisel, kui valmivad tõrud ja pöögipähklid, on see kõige hoogsam.
Menüü on lai: putukad ja muud selgrootud, tõrud ja muud seemned, pihlakamarjad, aga ka linnupojad ja munad, nahkhiired ning pisinärilised.
Kui näed lindu laiali aetud tiibadega sipelgapesal lebamas, pole tal midagi viga. Nii laseb ta sipelgatel oma sulgi sipelghappega pritsida, mis hoiab parasiidid eemal.
Kärisev kisa ja laenatud kullihääled
Kõige iseloomulikum on kare, kärisev kisa. Seda kuuleb, kui lind märkab kiskjat, kuid sama häälega kuulutab ta ka iseennast.
Pasknäär on osav matkija ja võib teist liiki nii täpselt järele teha, et ilma lindu nägemata ei saa kindel olla. Metsast kostev hiireviu näugumine või kanakulli kädin võib olla just tema esitus.
Roosakaspruun keha ja erksinine tiivalaik
Keha on helepruun kuni roosakaspruun, saba enamasti must ja päranis valge. Valkjat kurku ääristab kummalgi pool selge must vurrutriip.
Laup ja pealagi on valkjad mustade triipudega. Tiiva pealmisel küljel on must-valge muster ja särav sinine laik, millel on peened mustad vöödid.
Laia levila eri otstes näevad linnud üksteisest märgatavalt erinevad. Kokku on kirjeldatud 33 alamliiki kaheksas rühmas.
Sügis on tõruvarumise tippaeg
Tabel näitab pasknääri nähtavust ja häälitsemist Eestis. Lind on siin aasta ringi, kuid sügisel, kui tõrusid ja pöögipähkleid kõige rohkem peidetakse, on ta kõige toimekam.
Pasknäär looduses
Silmaga harva, kõrvaga tihti segi
Värvide järgi on pasknäär omanäoline. Eksida võib aga kuulmise järgi või kaugelt lendavat lindu nähes.
Harakas
Harakal on sarnane tiivaulatus, kuid ta on must-valge, roheka ja violetse metalliläikega ning väga pika astmelise sabaga, mis moodustab üle poole kogupikkusest. Tema hääl on lämbunud „tšak-tšak“.
Hiireviu
Kassilaadset näugumist, mida pasknäär järele teeb, kasutab hiireviu ise peamiselt lennul või istudes, eriti mänglennul. Hiireviu põhihüüd on kaugele kostev kaeblik „pii-jää“.
Pasknääri pere ja nutikus
Mitu poega pasknäär aastas üles kasvatab?
Ühe pesakonna jagu. Pesa ehitavad mõlemad vanalinnud 2–5 m kõrgusele tüve lähedale oksaharru. Haudumine on emase töö, isane varustab teda toiduga. Pojad lahkuvad pesast 19–23 päeva vanuselt, kuid vanemad toidavad neid veel 6–8 nädala vanuseni.
Kas pasknäär oskab tulevikku planeerida?
Teadete järgi küll, nagu teisedki vareslased. Kurameerimise ajal toitu jagades arvestab isane ka emaslinnu soovidega.
Mis vanuses pasknäär pesitsema hakkab?
Tavaliselt kaheaastaselt, harvem juba üheaastaselt.