Vareslased Linnutis
Linna- ja põllulinnud koos metsade omadega.
Ronk kronksub, vares kraaksub
Ronk on 54–71 cm pikk, tiibade siruulatusega 116–153 cm, ja kaalub keskmiselt 1,47 kg. See teeb temast kõige raskema värvulise. Nokk on suur ja kergelt kaardus, kõri narmendav, saba pikk ja kiilukujuline. Noored rongad liiguvad salkadena, hiljem moodustavad nad eluaegse paari, mis kaitseb oma territooriumi.
Tavaline hääl on sügav kronksumine, palju kõlavam kui vareste kraaks. Uurijad on kirja pannud 15–30 eri hüüdu, enamik neist seltsiliseks suhtlemiseks. Hallvares on tuhkhall, musta pea, kurgu, tiibade, saba ja reitega. Tema üleni must sugulane mustvares on Eestis harv külaline. Mitmes keeles tähendab tema nimi lihtsalt halli varest. 2025. aastal liitis AviBase hall- ja mustvarese taas üheks liigiks.
Hakk heledate silmadega, künnivares paljaste põskedega
Hakk on 34–39 cm pikk must lind halli kukla ja heleda silmaga. Paljudes keeltes on tema nimi tulnud hüüust: inglise jackdaw ja vanainglise sõnad jäljendavad metalset „tšjakk“ häält. Neli alamliiki erinevad peamiselt pea ja kukla halli tooni poolest. Pesa on õõnsuses ja kurnas on umbes viis helesinist või mündirohelist tähnilist muna.
Künnivares on 44–46 cm pikk, kaalub 280–340 g ja on seltsiv lind. Vanalindu tunned noka juurt ja silmaesist katva paljas valkja naha järgi, mis teeb noka pikema ja pea kumerama, kui need tegelikult on. Ta pesitseb kolooniates, ja põllumehed on teda sajandeid süüdistanud vilja kahjustamises.
Harakas, pasknäär ja mänsak: varude peitjad ja peeglis vaatajad
Harakas on 44–46 cm pikk, aga üle poole sellest on saba. Mustal astmelisel sabal on rohelise ja punakaslilla läige. Peeglitesti läbib ta, mida suudavad vähesed linnud. Kosimisel tõstab isane kiiresti pealae sulgi, laotab saba lehvikuks ja häälitseb pehmelt, hoopis teisiti kui tavalises vadinas. Suure pesa kinnitab ta kõrge puu ülemiste okste keskmisesse harusse.
Pasknäär peidab sügisel tõrusid, mänsak teeb sama männiseemnetega. Mänsak on 32–38 cm pikk, šokolaadipruun ja tihedalt valgetäpiline, valge silmarõnga ja valge laiaga sabaotsaga alt vaadates. Kus sobivaid mände pole, söövad mänsakud kuuseseemneid ja sarapuupähkleid. Hüüd on kare „kraak-kraak-kraak-kraak“.