Vindlased lehel
Uued liigid lisanduvad nimekirja järk-järgult.
Metsvint, vallaline lind
Metsvint on umbes 14,5-sentimeetrine lind, kaaluga 18–29 g. Isase sulgede otsad kuluvad talve jooksul ära ja kevadeks tulevad nende alt nähtavale eredamad värvid. Talvine nokk on kahvatuhall, kevadine sinakashall väikese musta tipuga. Isased laulavad tavaliselt kahte-kolme lauluvarianti, ja piirkonniti on laulul oma murrakud.
Liiginimi coelebs tähendab vallalist. Linné pani tähele, et Rootsi talvel lendavad lõunasse ainult emased ja isased jäävad maha. Pesitsusajast väljas korjavad metsvindid salkadena maast seemneid. Põhjapoolsed linnud rändavad, soojemas kliimas pesitsevad on paigalinnud.
Leevike ja suurnokk-vint: pungad ja kirsiluud
Leevikese põhitoit on seemned ja viljapuude pungad. See on teinud temast viljaaedniku vaenlase: Inglismaal maksis iga kihelkond sajandeid tasu iga tapetud leevikese eest. Laulus on flöödisarnaseid vilesid ja seda nimetatakse sageli kurvaks.
Suurnokk-vint on jässakas 16,5–18 cm pikkune lind suure peaga ja lennul väga lühikese sabaga. Võimsa nokaga murrab ta seemneid ja viljaluid, eriti kirsiluid. Perekonnanimi tuleb kreeka keelest ja tähendab tuuma purustajat. Hüüd on kõva „tsikk“, laul vaikne ja pobisev.
Siisike, käbilind ja ohakalind: nokk määrab menüü
Siisike on väike lühikese sabaga vint, 11–12,5 cm. Peenike, kuid tugev nokk ulatub kuusekäbi soomuste ja lepakäbikeste vahele seemneteni. Isaste musta lõualaigu suurus on seotud nende positsiooniga parves. Laul on meeldiv segu säutsudest ja trillidest. Siisikese nimi on paljudes Euroopa keeltes tekkinud tema hüüu jäljendusest. Rohevint on 15 cm pikk, tema laulus on palju trille ja säutse, vahel kähisevaid helisid, ja isane teeb liblikalennu. Pärast parasiidi Trichomonas gallinae saabumist 2008. aastal vähenes rohevintide arv Soomes.
Kuuse-käbilinnul ristuvad noka tipud. Seda kangina kasutades kangutab ta käbisoomused lahti ja võtab seemned välja. Isased on punased või oranžid, emased rohelised või kollased. Vööt-käbilinnul on tiival kaks eredat valget vööti, kuuse-käbilinnu tiivad on üleni pruunikasmustad. Ohakalinnu ladinakeelne nimi tuleb ohakate perekonnast Carduus. Ohakalind ise on 12–13 cm pikk ja kaalub 14–19 g. Urvalind toitub talvel peamiselt kase ja lepa seemnetest.