Metsist ei otsita lagedalt ega noorest tihnikust. See on vana okasmetsa lind, kelle Alpidest Eestini levinud alamliik kannab nime crassirostris. Ta on suurim elav metsakanaline ja kuulub faasanlaste sugukonda.
Hõre vana mets, all mustikavarvik
Metsis on paigalind ja püsib aasta ringi vanas okasmetsas. Võra peab olema hõre, puuliike mitu ja maapind tihedalt mustikat täis. Noort tihedat metsa ta väldib, sest seal pole toitu ega varju ja raske lind ei mahu lendama.
Ühel alal vajab ta mitut asja korraga: toidutaimi, putukaid poegadele, noorendikku varjeks ja vanu rõhtsate okstega puid ööbimiseks. Kõige paremini sobivad päikeselised hõredad segametsad, kus kuused ja männid vahelduvad.
Vana kukk hoiab enda käes 50–60 ha parimat elupaika, kana umbes 40 ha. Suurt asustustihedust pole metsisel seetõttu kunagi olnud, ükskõik mida jahimehed ka räägiksid.
Jäljed lumes ja kuhjad ööbimispuu all
Lindu ennast näed harva, tema märke seevastu tihti. Ööbimispuud kasutatakse mitu ööd järjest ja selle alune on väljaheiteid täis. Väljaheide on umbes sentimeetri jämedune ja 5–6 cm pikk.
Mustikate valmimise ajal muutuvad väljaheited vormituks ja sinimustaks. Talvel sööb lind peaaegu ööd ja päevad puude otsas okkaid ning jätab maha uue väljaheite umbes iga kümne minuti järel. Kana laskub talvel maha harva, seega on enamik lumejälgi kukkede omad.
Varvaste servas on väikeste sarvjate narmaste read, mis toimivad nagu lumeräätsad. Jälje suuruse järgi eristad kuke kanast.
Mängupaika ära mine. Paaritumisaja tipus piisab ühest vaatlejast, et kanad minema peletada, ja nende valmisolek paarituda kestab väga lühikest aega.
Klõps, plõks ja kraapimine koidu eel
Mäng algab koidu esimese valgusega paksul oksal. Kukk ajab saba lehvikuks, kaela püsti ja noka taeva poole, tiivad ripuvad. Siis algab laul, mida esmakordselt kuuldes on raske lauluks pidada.
Esmalt tulevad topeltklõpsud, nagu põrandale kukkunud lauatennisepall. Need kiirenevad ja lõpevad plõksuga, nagu lendaks pudelist kork. Järgneb kraapiv, sahisev osa.
Mänguaeg algab olenevalt kevadest ja kõrgusest märtsis või aprillis ning kestab mai või juunini. Kanad jõuavad mängule alles hooaja lõpus ja siis jätkavad kuked maapinnal. Sügisel on veel väiksem mängutipp, millega jaotatakse talveks territooriumid.
Kukk on kanast peaaegu kaks korda suurem
Sugude vahe on suur, suurem kui peaaegu kõigil teistel lindudel. Suurimad metsikud kuked ulatuvad meetrini ja 6,7 kiloni. Kana on 54–64 cm pikk ja kaalub umbes poole vähem.
Kukk on tumehall kuni tumepruun, rind metalselt roheline ja silma kohal erepunane paljas nahalaik. Kana on pruun, mustade ja hõbedaste vöötidega, alt heledam ja kollakam. Mõlemal on tiivaservas valge laik.
Õhku tõustes teeb metsis äkilise mürina, mis peletab kiskjaid, ja lennul sulestik vihiseb. Lühikeste ümarate tiibadega lind lendab kohmakalt ja puhkab vahepeal liueldes.
Mäng märtsist juunini, väike kordus sügisel
Metsis on paigalind, kuid enamasti annab ta endast märku kevadisel mängul. Septembri algusest lagunevad pesakonnad: esimesena lahkuvad noored kuked, siis noored kanad.
Metsis piltidel
Kiskjad, tarad ja vihased kuked
Kes metsist jahib?
Rootsis on metsis kaljukotka peamine saak. Kanakull võtab neid samuti palju, enamasti noorlinde. Nugised, rebased, karud ja metssead käivad peamiselt munade ja poegade kallal.
Miks metsise arvukus paiguti kahaneb?
Peamine põhjus on mitmekesise loodusmetsa muutmine ühe puuliigi istandikeks. Lisaks hukkuvad linnud hirvetarade ja halvasti märgistatud suusatõstukite trossidega kokku põrgates.
Kas metsisekukk võib inimest rünnata?
Skandinaavias ja Šotimaal küll: mõni kukk ajab inimese oma territooriumilt minema. Uuringus oli selliste kukkede testosteroonitase umbes viis korda kõrgem kui tavalistel mängijatel.