Heinamaa ja põllu hääled

Nimi Crex crex on kreeka päritolu häälejäljendus: nii kõlab isase kuiv „krekk-krekk“. Hüüd kandub poolteist kilomeetrit ning hooaja alguses kõlab peaaegu terve öö, tihti ka päeval. Hääles on isenditi väikesi erinevusi, nii et isaseid saab hüüu järgi lausa eristada. Ühe ööga võib isane hüüda üle 20 000 korra, kõige tihedamini keskööst kella kolmeni.

Seepärast loendatakse rukkirääke kella üheteistkümnest õhtul kolmeni öösel: öösel linnud palju ei liigu, päeval aga võivad uidata kuni 600 m. Lind on 27–30 cm pikk ja pesitseb heinamaadel. Kiire masinniide hävitab pesi ja poegi, ning Lääne-Euroopas on liik järsult vähenenud. Paljastunud pojad võivad saagiks langeda ka toonekurele, loorkullidele ja vareslastele.

Põldlõoke laulab tõustes, tiireldes või paigal rippudes 50–100 m kõrgusel, kust ta paistab vaid täpikesena. Laul on katkematu, selge ja mullitav. Tavaliselt kestab see kaks-kolm minutit, hilisemal pesitsusajal ka 20 minutit ja kauem. Naaberisastel on ühised motiivid, omamoodi kohalik murrak. Lind ise on 18–19 cm pikk, peas lühike nüri tutt, mida ta saab tõsta ja langetada.

Kiivitaja on kevadel häälekas. Tavaline hüüd on kile „kii-vit“, lennumängus lisab isane kähisevaid silpe ja kukerpallitab õhus. Isasel on pikk tutt ning must pealagi, kurk ja rind, mis paistavad valge näo taustal hästi välja. Tiivad on laiad ja ümarad. Lind on 28–33 cm pikk; emastel ja noorlindudel on tutt lühem ja pea muster hägusam.

Valge-toonekurg häälitseb vähe. Tema peamine heli on noka klõbistamine, mida on võrreldud kauge kuulipildujaga, ja kurgukott võimendab seda nagu kõlakast. Klõbin muutub mida kauem, seda valjemaks. Talveks lendab toonekurg Aafrikasse ja väldib Vahemere ületamist, sest vee kohal ei teki tõusvaid õhuvoole, millel ta liugleb. 2004/05. aasta loenduse järgi pesitses Leedus 13 000 paari, Lätis 10 700.

Nurmkana pesitseb viljapõllu servas, kõige sagedamini taliviljas. Häiritud lind lendab ümarate tiibadega lühikese maa ja hüüab tõustes „rikk-rikk-rikk“. Väljaspool pesitsusaega hoiab ta kuni 30-liikmelistes salkades. Valgel kõhul on tavaliselt suur kastanpruun hobuserauakujuline laik.