Kanakull ja raudkull, metsa sprinterid
Kanakulli emased on isastest palju suuremad: isased kaaluvad 517–1110 g, emased 820–2200 g. Erandjuhul võib suurim emane olla väikseimast isasest neli korda raskem. 20. sajandil hakkas kanakull elama ka Kesk-Euroopa suurlinnade metsastes osades, näiteks Berliinis ja Hamburgis. Tema sulestik on muutlikum kui raudkullil, ilmselt suurema geneetilise mitmekesisuse tõttu.
Raudkulli vana isane on ülalt sinakashall ja alt oranžide põikvöötidega, emased ja noored on pruunid pruunide vöötidega. Kuni 60 cm laiuse pesa teeb ta okstest puu otsa. Pesitsemise edu sõltub sellest, kas emane püsib piisavalt raske, sest toitu toob talle isane. Emane suudab tappa isegi 500-grammise või raskema linnu.
Kulllased Linnutis
Järjestus põhineb sellel, kui sageli liiki Eestis otsitakse.
Kaks viud: üks hiirte, teine herilaste peale
Hiireviu sulestik on nii muutlik, et kaks lindu võivad tunduda eri liikidena: on peaaegu valgeid isendeid ja šokolaadipruune kuni mustjaid. Põhjapoolsed ja idapoolsed hiireviud rändavad talveks lõunasse, paljud kuni Lõuna-Aafrikani. Pesa teeb ta tavaliselt puu otsa ja hoolitseb pühendunult väikese pesakonna eest.
Herilaseviu on hiireviust pikem ja pikemate tiibadega, 52–60 cm, aga kerelt kergem, 440–1050 g. Toiduks on peamiselt herilaste ja vapsikute vastsed ning pesad. Isasel on sinakashall pea, emasel pruun, mis on suure röövlinnu kohta haruldane. Hüüd on selge „piii-lu“, talveks lendab ta Aafrikasse.
Kotkad: konnakotkas ja kaljukotkas
Väike-konnakotkas on keskmise suurusega kotkas: pikkust umbes 60 cm, tiibade siruulatust 150 cm. See väga ettevaatlik lind elab lagedatel või hõredalt metsastatud aladel ning jahib uruhiiri, hiiri ja rotte, aga ka kahepaikseid ja väikesi linde. Isegi vanal linnul on pära kohal selge valge V. Hüüd meenutab koera klähvatust. Ta pesitseb Kesk- ja Ida-Euroopas ning talvitub Aafrikas.
Kaljukotkas on tumepruun, kuklal heledam kuldpruun sulestik. Noorlindudel on sabal ja tihti ka tiibadel valget. Suure pesa ehitab ta kaljudele või muudesse kõrgetesse kohtadesse ja naaseb sinna mitmel aastal. Territoorium võib olla kuni 200 km² suur, saagiks on peamiselt jänesed, küülikud ja maa-oravad. Euroopa suurimast kotkast, merikotkast, loe ranniku lindude lehelt.