Need metsalinnud on lehel juba olemas
Eespool need, keda otsingus kõige sagedamini küsitakse.
Pasknäär külvab tammikuid
Pasknäär on hakisuurune varesline, 34–35 cm pikk. Tema iseloomulik hääl on kare, kriiksuv kärin, millega ta annab märku kiskjast. Ta elab segametsas, eriti seal, kus kasvab tamme, ja kasvatab aastas ainult ühe pesakonna. Matkida oskab ta hästi. Hiireviu kassitaolist näugumist ja kanakulli kädistamist teeb ta nii hästi, et lindu nägemata jääd kahtlema.
Liiginimi glandarius tähendab ladina keeles tõrudega seotut. Igal aastal viib üks pasknäär laiali rohkem kui tuhat tõru, üksikuid koguni 20 km kaugusele. Unustatud varudest kasvavad uued tammed, ja just pasknääre peetakse põhjuseks, miks tamm pärast viimast jääaega nii kiiresti põhja poole levis. Lisaks tõrudele ja pöögipähklitele sööb pasknäär putukaid, pihlakamarju, linnumune ja pisinärilisi.
Tõsine laulja ja vaikne vilistaja
Ööbik on punarinnasuurune ja üsna ühevärviline lind. Ta talvitub Aafrikas ja pesitseb maapinna lähedal tihedas alusmetsas. Lõuna pool elab tema lähisugulane lõunaööbik, kellel on silmatorkavalt roostjad sabaküljed. Meie ööbiku laul on sarnane, kuid tõsisem.
Leevike on palju vaiksem. Tavaline hüüd on madal ja nukker vile „pjuu“, laulu kuuled vaid lähedalt. Sügisel ja varatalvel otsi teda saarte ja viirpuude juurest. Enamik leevikesi talvitub kodukandis, kaugemalt põhjast pärit linnud liiguvad lõunasse.
Metsis vajab vana metsa ja mustikat
Metsise sugupooled erinevad nagu kaks eri lindu. Kuke pikkus on 74–85 cm ja keskmine kaal 4,1 kg, kana umbes poole vähem: 54–64 cm ja keskmiselt 1,8 kg. Varvaste servades on tal read väikesi sarvjaid tikke, mis töötavad lumeräätsadena. Kevadel jätab kukk lumme selged kosimisjäljed.
Toiduks on peamiselt mustikas ja teised Vaccinium-liigid. Noorest tihedast metsast lendab metsis mööda, sest suure kere ja laiade tiibadega ta sealt läbi ei pääse. Tiivad teevad lennul vilisevat häält. Kevadine territoorium on umbes 25 hektarit linnu kohta, parim on vana kuuse-männi segamets hõreda võra ja rohke alustaimestikuga. Pojad on värvuselt kana moodi, ja see kaitsetoon peidab neid kiskjate eest. Umbes kolmekuuselt, hilissuvel, hakkavad nad vahetama sulestikku täiskasvanu omaks.