Kaks kontrastset valget tiivavööti ja valged sabaküljed on olemas nii isasel kui ka emasel metsvindil. Sellest tasub alustada, sest värvide poolest on sugupooled väga erinevad. Vintide pere see liige pesitseb ainuüksi Euroopas hinnanguliselt 130–240 miljoni paarina.
Kevadine isane värvub ilma sulgi vahetamata
Isase metsvindi laup on must, pealagi ja kukal sinakashallid. Põsed, kõri ja rind on tuhmilt roostepunased ning lähevad kõhu suunas üle kahvaturoosaks. Selg moodustab pruuni sadula, päranis on heleoliivroheline.
Pärast sügisest sulgimist on uute sulgede tippudel pruunikas ääris, mis summutab värvid. Talve jooksul ääred kuluvad ja pesitsusajaks tulevad erksad toonid nähtavale. Ka nokk muutub: talvel kahvatuhall, kevadel sinakashall väikese musta otsaga.
Emaslind on palju tagasihoidlikum. Pea ja selg on hallikaspruunid, alapool heledam, päranis tuhmilt oliivikas. Tiivad ja saba on tal samasugused kui isasel ning noorlind meenutab emast.
Põhjavint talvises salgas
Väljaspool pesitsusaega liigub metsvint lahtiste salkadena ja nende sekka satub vahel põhjavinte. Need on sama suured ja sama kujuga, nii et emaslinde ja noori on lihtne segi ajada.
Kõige kiirem kontroll on päranis: põhjavindil valge, metsvindil hallikasroheline. Põhjavindi oranž rind lõpeb järsult valge kõhuga, küljed on tumedalt täpilised ja välimistel sabasulgedel puudub valge. Kui tegu pole pesitsusrüüs isasega, erineb ka nokk: põhjavindil kollane, metsvindil tuhmroosakas.
Kaks-kolm lauluvarianti ja kohalikud murrakud
Isane laulab lagedal oksal, et emaslindu ligi meelitada. Tavaliselt on tal kaks või kolm eri laulutüüpi ja piirkonniti kõlavad murrakud erinevalt.
Laulu tuleb õppida. Briti etoloog William Thorpe näitas, et pärast koorumist on noorel metsvindil kindel kriitiline periood. Kui ta siis täiskasvanud isase laulu ei kuule, ei õpi ta seda kunagi õigesti selgeks. Novembris on isased tavaliselt vait.
Kutsehüüdeid on kahest kaheksani. Aasta läbi kuuled lennuhüüdu „tüpp“ ja ärevushüüdu „tšink“, pesitsusajal lisanduvad emase „siip“ ning isase „ksiip“ ja „tširp“. Pesa juures teisi linde rünnates teeb lind „zzz“, kiskja nähes kostab „siii“ või „u-viit“.
Viimast on kutsutud ka vihmahüüuks. Uuem uurimus seob selle siiski pigem kiskja lähedusega, eriti kui emaslinnud on lähedal.
Suvel puuvõras, talvel põllul
Pesitsuseks sobivad metsased paigad, kus juuli keskmine temperatuur jääb 12 ja 30 kraadi vahele. See ala hõlmab suurema osa Euroopast ning ulatub Siberis Angara jõe ja Baikali järve lõunatipuni. Eestis kohtad teda ka aedades ja parkides.
Suvel korjab metsvint puudelt selgrootuid, eelkõige lehti söövaid röövikuid, ja teeb vahel lühikesi sööste õhku putukate järele. Pesitsusajast väljas otsib ta suurte salkadena lagedal põllumaal maast seemneid. Otse taimelt nokib ta harva.
Pehmema kliimaga piirkondades on liik paigaline, külmematest lahkub talveks. Linné märkis Rootsi kohta, et talvel rändasid lõunasse ainult emaslinnud, ja sellest tuleb ka liiginimi coelebs ehk vallaline.
Samblikuga kaetud sügav kauss
Pesa ehitab emaslind üksinda, tavaliselt mõne meetri kõrgusele põõsa või puu harusse. Sügava kausi välispind on kaetud sambliku ja ämblikuvõrguga, selle all on sammal ja rohi, vooderdiseks peened juured ja suled.
Kurnas on neli-viis muna, mille värv kõigub sinakasrohelisest helepunaseni. Emane haub 10–16 päeva, pojad lahkuvad pesast 11–18 päeva vanuselt ja vanemad toidavad neid veel kolm nädalat. Teist pesakonda alustatakse väga harva ja siis alati uues pesas.
Mune ja poegi röövivad varesed, oravad ja kodukassid. Hiljem alustatud kurnad pääsevad paremini, sest lopsakam taimestik varjab pesa.
Pesitsus algab nii vara, kui kevad lubab
Tabel näitab metsvindi esinemist ja laulu Eestis. Pesitsuse algus sõltub kevade soojusest ja Euroopa kirdeosas jääb see hilisemaks kui edelas. Talveks lahkub külmematelt aladelt suurem osa linde ning novembris isased ei laula.
Metsvint lähedalt ja kaugemalt
Teised punaka rinnaga aialinnud
Põhjavindist oli juttu eespool. Kevadises aias võib metsvindi isast segi ajada veel kahe linnuga.
Leevike
Leevikese isase alapool on sügavpunane, mitte roosakas, ning pealagi ja nägu on mustad. Nokk on lühike ja jässakas, lennul paistab valge päranis.
Punarind
Punarind on väiksem, 12,5–14 cm. Oranž katab tal nii rinna kui ka näo ning seda ääristab kaela küljel sinakashall. Valgeid tiivavööte ega valgeid sabakülgi tal pole.
Metsvint puuris ja looduses
Kas kägu muneb metsvindi pessa?
Ei. Erinevalt lähisugulasest põhjavindist ei ole metsvint käo pesaparasitismi ohver.
Mis on vinkenzetting?
Belgia traditsiooniline võistlus, kus isased metsvindid pannakse üksteise vastu ja võidab see, kes tunni ajaga kõige rohkem häälitseb.
Kui kaua metsvint elab?
Briti rõngastusandmete järgi elas esimese aasta üle 53% noorlindudest ja täiskasvanute aastane ellujäämus oli 59%. Tüüpiline eluiga on seega vaid umbes 3 aastat, kuid Šveitsis on registreeritud 15 aasta ja 6 kuu vanune lind.