Kui kevadhommikul on veel hämar ja aiast kostab juba selge flöödijas vidin, on laulja sageli punarind. Seda väikest lindu peeti varem rästaks, ent tegelikult kuulub ta kärbsenäplaste sugukonda. Euroopa põhja- ja idaosas on ta rändlind, läänes ja lõunas paigalisem.
Päevalind, kes jahib ka kuuvalgel
Punarind on päevase eluviisiga. Siiski on teda nähtud kuuvalgel ööl või laterna all putukaid püüdmas.
Talvel peab punarinnal kumbki sugupool eraldi ala. Isane jääb aasta ringi samale territooriumile. Emane kolib pesapaigast veidi eemale, kus talvel on toitu kergem leida.
Väga külm ilm tõstab talvel suremust märgatavalt. Esimene eluaasta on üldse raske, seepärast on keskmine eluiga vaid veidi üle aasta.
Ka emane laulab, ja seda talvelgi
Laulavad nii isane kui emane ja peaaegu aasta läbi. Talvel hoiavad mõlemad eraldi territooriumi ja laulavad kumbki oma alal.
Linnades, kus tänavad on öösel valgustatud, laulab punarind vahel ka keset ööd. Mõni linnalind teeb seda selleks, et vältida päevast müra.
Kompass, mis sõltub silma jõudvast valgusest
Põhja- ja Ida-Euroopa punarinnad lahkuvad talveks karmi ilma eest. Skandinaavia ja Venemaa linnud lendavad Suurbritanniasse ja Lääne-Euroopasse. Sealsetest paiksetest eristab neid hallikam selg ja tuhmim oranž rind.
Punarinna magnetkompassi on uuritud põhjalikult. Maa magnetvälja tajumine sõltub sellest, kui palju valgust linnu silma jõuab. Mehhanism on kvantfüüsikaline: see tugineb elektronide spinnide põimumisele silmas paikneva valgu krüptokroomi sees.
Mandri-Euroopa rändavad punarinnad eelistavad Põhja-Euroopas kuusemetsi. Briti saartel on tema kodu pigem park ja aed.
Rind on oranž, nimi ütleb punane
Rind ja nägu on oranžid ning kaela külgedel ja rinnal ääristab neid sinakashall. Selg on pruun, kõht valkjas, nokk ja silmad mustad. Isast ja emast välimuse järgi ei erista.
Inglise nimi redbreast tekkis enne, kui sõna orange 16. sajandil värvinimeks sai. Ka eesti nimi kutsub rinda punaseks. Ameerika robin ei ole tema sugulane, vaid kuulub samasse perekonda kui musträstas.
Noorlind on üleni pruuni-valgekirju ja punast rinda tal pole. Kahe-kolme kuu pärast ilmuvad lõua alla esimesed oranžid suled ja laik laieneb aegamööda üle rinna. Lind mahub 12,5–14 sentimeetri sisse ja kaalub vaid 16–22 g.
Kus maa lahti kaevatakse, seal on punarind kohal
Põhitoit on maapinnal elavad selgrootud: ämblikud, ussid ja putukad. Sügisel ja talvel lisanduvad marjad, puuviljad ja seemned, söögimajas ka seemnesegu ja rasv.
Punarind tuleb meelsasti sinna, kus keegi kaevab, et noppida värskelt välja tulnud vihmausse. Samal põhjusel saadab ta ka maad tuhnivaid metssigu. Teada on isegi juhtumeid, kus ta sõi väikest kala, sisalikku või raibet.
Soojal poolaastal siin, talvel lõuna pool
Levila põhja- ja idaosas on punarind rändlind ja lahkub talveks karmide ilmade eest. Seepärast kuuleb teda Põhja-Euroopas peamiselt kevadest sügiseni. Paiksemates lääneosades laulab ta läbi talve.
Pildid: Punarind
Punarinna veidrused
Miks punarind ründab oma peegelpilti?
Isased on väga territoriaalsed ja ründavad ägedalt iga sissetungijat, vahel ka teisi väikelinde ilma nähtava põhjuseta. Peeglis paistev lind on tema jaoks lihtsalt järjekordne rivaal. Mõnel alal on kuni kümnendik täiskasvanute surmadest tingitud just territooriumitülidest.
Mis kohtadest on punarinna pesi leitud?
Igalt poolt, kus on varju: lohust, august, kaldast või praost. Pesi on nähtud ka vanadest veekeetjatest, kastekannudest, lillepottidest, mütsidest ja tagurpidi luuade harjastest. Pesakastidest sobib talle lahtise esiküljega kast varjulises kohas kuni 2 m kõrgusel.
Miks Briti punarind on julgem kui mandril?
Briti saartel peeti teda aedniku sõbraks ja talle ei tehtud liiga. Mandri-Euroopas püüti ja tapeti punarinde nagu teisigi väikelinde, mistõttu sealsed linnud on arad.