Harakat leiad sealt, kus on inimesi. Ta eelistab üksikute puudega lagedat maad, pesitseb tihedalt parkides ja aedades ning satub ka kesklinna. Rootsis seostub see vareslaste pere liige ainult asulatega: elamust kaugemal kui paarsada meetrit näeb teda väga harva.
Peeglid, tööriistad ja jõugud
Harakas on üks väheseid linde, kes on läbinud peeglitesti ehk saab aru, et peegelpildis on tema ise. Tema ajuosa nidopallium on suhteliselt sama suur kui šimpansil ja inimesel.
Ta kasutab tööriistu, peidab toitu ühest aastaajast teise ja ennustab oma kogemuse põhjal liigikaaslaste käitumist. Poegadele lõikab ta toidu nende suurusele vastavateks tükkideks. Looduses tegutsevad harakad vahel jõuguna, et teisi linde jahtida või kiskjaid eemale peletada.
Talvel kogunevad nad õhtuti ühiselt ööbima, sageli koos kuldnokkade, rästaste, tuvide ja hakkidega. Paarid on püsivad ja jäävad aastast aastasse samale territooriumile.
Kädin, koerahaugatus ja vaevukuuldav sisin
Haraka tavaline hääl on lämbunud kädin „tšak-tšak“ või pikem korduv „tšak-tšak-tšak-tšak“. Samamoodi kädistavad ka noored.
Noorte repertuaaris on lisaks terav „uik-uik“, mis meenutab väikese koera haukumist. Nii vanad kui ka noored oskavad ka vaevukuuldavalt sisiseda.
Kevadel kurameeriv isane räägib hoopis pehmelt, tavalisest kädinast selgelt erineva häälega. Vangistuses on harakad matkinud ka inimhäält.
Kõigesööja, kellel on pesarüüstaja maine
Harakas sööb peaaegu kõike: linnupoegi ja mune, pisiimetajaid, putukaid, toidujäätmeid ja raipeid, aga ka tõrusid, teravilja ja muud taimset.
Väikeste laululindude pesade rüüstamise tõttu on tal halb kuulsus. Uuringud pole aga leidnud, et harakas laululindude arvukust tervikuna kahandaks; ühe töö järgi olid väikesed laululinnud harakarikastes paikades hoopis arvukamad.
Inimese lähedal on ta toitu otsinud väga kaua. Arheoloogiliste leidude põhjal sai harakast Skandinaavia asulate ümber raipesööja hiljemalt rauaajal, võib-olla juba pronksiajal.
Okstest kuppel ja 1500 metallogaga pesa
Pesa ehitatakse kõrgesse puusse, ülemiste okste keskmisse harusse. Okstest karkass kinnitatakse mulla ja saviga, peale tuleb ogalistest okstest kuppel ühe hästi peidetud sissepääsuga. Kus puid napib, sobivad ka põõsad ja hekid.
2023. aastal leiti Antwerpenist pesa, mille kuplisse oli põimitud 1500 lindude tõrjeks mõeldud metallogat. Harakas kasutas neid sisuliselt otstarbe kohaselt: teisi linde poegadest eemal hoidma.
Euroopas munetakse tavaliselt aprillis. Emane haub ja isane toidab teda pesal. Pojad lahkuvad pesast umbes 27 päeva vanuselt, kuid keskmiselt jõuab selleni vaid kolm-neli. Peamine põhjus on nälg: munad kooruvad eri aegadel ja viimastel poegadel jääb toitu napiks.
Pikk saba, valge kõht ja metalne läige
Üle poole haraka pikkusest moodustab saba. Pea, kael ja rind on mustad, kuid valguse käes läigivad roheka ja violetse metallikumaga. Kõht ja õlasuled on puhasvalged ning avatud tiival paistavad hoosulgede valged siseservad.
Sugupooled on ühesugused, emane on vaid pisut väiksem. Noorel linnul puudub läige ja saba on lühem. Kui lehed on langenud, on haraka suured kupliga pesad puudes hästi näha.
Kevadine kurameerimine ja talvised ühisööbimised
Tabel kirjeldab haraka nähtavust ja häälekust Eestis. Paigalinnuna on ta siin igal kuul. Kevadel paistab ta kõige rohkem silma, sest paarid kurameerivad ja aprillis munetakse; suve teisel poolel ja sügisel kestab täiskasvanute sulgimine.
Pildid: Harakas
Must ja valge, aga mitte harakas
Talvisel ööbimisel istub harakas sageli hakkide kõrval, metsaservas võib kohata pasknääri.
Pasknäär
Pasknäär on harakaga sama tiivaulatusega, kuid roosakaspruun. Lennul vilksatavad valge päranis ja erksinine tiivalaik, kisa on kare ja kärisev.
Uskumused ja tõde harakast
Kas harakas varastab läikivaid asju?
Itaalia, Briti ja Prantsuse pärimuse järgi küll; sellele teemale toetuvad Rossini ooper „La gazza ladra“ ja üks Tintini koomiksialbum. Hiljutine uuring seab selle uskumuse siiski kahtluse alla.
Kas harakas lendab talveks lõunasse?
Enamasti mitte. Harakas on paigalind ja püsib ka talvel oma pesitsusterritooriumi lähedal. Levila põhjapiiril, Rootsis, Soomes ja Venemaal, võivad linnud karmi ilmaga lõuna poole liikuda.
Mitu aastat võib harakas vastu pidada?
Sheffieldi lähistel tehtud uuringus elas esimese aasta üle vaid 22% noorlindudest. Kes selle üle elas, sai keskmiselt 3,7 aasta vanuseks. Vanim teadaolev harakas elas 21 aastat ja 8 kuud.