Rasvatihane ei rända. Paar elab oma territooriumil aasta ringi ka levila põhjaosas ja noored asuvad elama vanemate lähedale. Kui see suurevõitu tihane suvel su aias pesitses, on teda sealt mõistlik otsida ka jaanuaris.
Lehtmetsa serv, raiesmik ja linnapark
Kõige sagedamini elab rasvatihane hõredas lehtmetsas ja segametsas, metsaservas ning aedades. Tihedas, näiteks okasmetsas hoiab ta raiesmike ja lagendike poole. Siberi põhjaosas elab ta isegi taigas.
Inimese tehtud muutustega on liik hästi kohanenud ja võib linnas olla väga arvukas. Levila on laienenud põhja, Skandinaaviasse ja Šotimaale.
Karmidel talvedel võivad Põhja-Euroopast liikuma hakata kuni tuhandepealised salgad. Osa neist jõuab Läänemere maadesse, mõni koguni Balkani lõunaossa.
Söögimaja, pesakast ja talvine segasalk
Söögimajas võtab rasvatihane päevalilleseemneid, maapähkleid ja köögijääke. Väga külmal talvel võib ta süüa päevalilleseemneid koguni 44% oma kehamassi jagu. Suurema seemne surub ta jalaga vastu oksa ja taob nokaga, kuni see puruneb.
Talvel liitub ta teiste tihastega segasalkadesse. Pesakoha ja toidu pärast on tal tihe konkurents väiksema sinitihasega.
Pesakasti asub ta meelsasti. Asustatud kasti parem ära ava: hauduv emane istub kõvasti ja häirimisel sisiseb. Kasti juures võib luurata suur-kirjurähn, kes rüüstab teatud tüüpi kaste. Ise võistleb rasvatihane kastide pärast must-kärbsenäpiga ja võib uudistava isase koguni tappa.
Nelikümmend häälevarianti, peamiselt isaselt
Rasvatihasel on kirjeldatud kuni 40 eri kutsungit ja laulu. Hääled on sugupooltel samad, kuid emane kasutab neid harva ja rääkimise teeb ära isane. Suure sõnavaraga isased on sageli seltskonnas ülemad ja pesitsevad edukamalt.
Ühte häält, mis meenutab sae teritamist, pidasid vanad inglased vihma ennustajaks. Lõuna-Aasia tihased, keda varem peeti samaks liigiks, ei reageeri parasvöötme rasvatihase häältele üldse.
Sidrunkollane rind ja must triip keskel
12,5–14 cm on tihase kohta palju. Pealagi on sinakasmust, pea, kurk ja põll mustad, põsed valged. Erekollase rinna keskel jookseb põllest sabaaluseni lai must triip.
Selg on oliivika varjundiga roheline, tiib sinakashall valge tiivavöödiga. Kuklal on tuhm valge laik, mis läheb ülevalt rohekaskollaseks.
Emane on üldiselt tuhmim ja tema kõhutriip kitsam, vahel katkendlik. Noorlinnul on kael ja kukal oliivpruunid ning saba hallim.
Paigalind, kelle laul valjeneb kevadtalvel
Rasvatihane on Eestis aasta ringi, sest paar ei lahku oma alalt. Territooriumid jagatakse jaanuari lõpus ja nende kaitsmine algab talve lõpus või kevade hakul. Euroopas algab pesitsus enamasti pärast märtsi.
Rasvatihane lähedalt ja kaugemalt
Rasvatihase pesast ja nutikusest
Mitu muna on rasvatihase pesas?
Tavaliselt viis kuni kaksteist, harvem koguni 18. Munadel istub üksnes emane, keda isane haudumise ajal toidab. Hiljem munema hakkavate paaride ja teise pesakonna kurnad on väiksemad.
Kas rasvatihane oskab tööriista kasutada?
On nähtud, kuidas ta torkab nokas hoitud okka puuauku ja õngitseb sealt vastseid välja. Ülesandeid oskab ta lahendada taipamise abil, ilma pika proovimiseta.
Mida rasvatihase pojad söövad?
Peamiselt valgurikkaid röövikuid, päevas saab poeg umbes 6–7 g toitu. Suurtelt putukatelt taovad vanemad enne pea maha ja röövikutelt eemaldavad soolestiku, sest selles olevad parkained pidurdaksid poja kasvu.