Kevadel tantsivad sookured uuesti, isegi kui paar on koos olnud juba aastaid. Kummardused, hüpped tõstetud tiibadega, piruetid ja järsud peatused kuuluvad igal aastal kurameerimisse. Pesitseb ta soodes, rabades ja märgaladel, kus inimest on vähe.
Tants, ähvardus ja parv, mis pole pere
Tantsul on keerulised sotsiaalsed tähendused ja seda võib näha peaaegu igal aastaajal. Paarid jäävad kokku määramata ajaks. Kui üks hukkub, võib teine järgmisel aastal uut kaaslast otsida.
Vihane kurg turritab tiivasulgi, viskab taimi õhku ja suunab punase palja pealae vastase poole.
Pesitsusajast väljas on sookurg seltsiv. Rändel lendab koos kuni 400 lindu V-kujulises rivis, peatuspaikades koguneb tuhandeid. Parv pole püsiv üksus, vaid annab turvalisust ja aitab leida häid toitumis- ja ööbimiskohti.
Rändel ja talvel liigub ta vahel koos suur-laukhanede ja rabahanedega.
Duett, kus emane alustab
Sookure hüüd on vali ja läbilõikav ning kostab lennul ja tantsu ajal väga kaugele.
Paari ühishüüu ajal hoiab emane pead püsti ja laseb seda hüüdes tasapisi alla. Tema kõrgele noodile vastab isane samasuguses poosis pikema kisaga.
Juured ja marjad, suvel konnad ja putukad
Sookurg on segatoiduline. Põhiosa on taimne: juured, risoomid, mugulad, varred, lehed, viljad ja seemned. Kõlbavad ka herned, kartul, tammetõrud ja kanarbikuliste marjad.
Suvel, eriti poegi toites, muutub tähtsamaks loomne toit. Siis lähevad nokka kiilid, ritsikad, teod, vihmaussid, kalad, kahepaiksed, närilised ja väikesed linnud.
Talvel korjab ta peamiselt koristatud põldudelt mahakukkunud teri. Nii puhastab ta põllu järgmiseks aastaks, ehkki kohati teeb ka saagile kahju.
Mudaga võõbatud sulestik ja kaks muna
Pesa on madalas vees või selle vahetus läheduses. Rootsis on pesa keskmiselt 90 cm laiune. Sookurg võõbab oma keha mudaga või mädaneva taimestikuga, ilmselt et ümbrusega sulanduda.
Kurnas on tavaliselt kaks muna, mida haudub umbes 30 päeva peamiselt emane. Koeri ja teisi maapealseid kiskjaid rünnatakse kohe, inimese eest püütakse tähelepanu kõrvale juhtida.
Pojad suudavad mõne tunni pärast ohu eest eemale roomata, ujuvad varsti ja jooksevad ööpäevaselt vanematega kaasa. Ohu korral nad tarduvad. Lühikesi vahemaid lennatakse 9-nädalaselt.
Punane laik, valge triip ja kohevad tiivasuled
Pikkust on 100–130 cm, tiivad ulatuvad 180–240 cm laiali ja isane on emasest veidi suurem.
Üldmulje on kiltkivihall. Laup ja ohjad on mustjad, pealagi paljas ja punane ning silma tagant kulgeb selga valge triip. Suured katteuled langevad kohevate sulgede kimbuna saba kohale.
Noorlinnul on pealagi sulgedega kaetud, kaelamuster puudub ja kehasuled on kollakaspruunide otstega.
Märtsist maini tulevad, augustist oktoobrini lähevad
Pesitsusaladele jõuavad kured märtsist maini ja lahkuvad augustist oktoobrini. Euroopa pesitsejad talvituvad peamiselt Portugalis, Hispaanias ja Põhja-Aafrikas. Pehmetel talvedel võib osa jääda pesitsusala lähedale.
Sookurg looduses
Kõrgus, arvukus ja vaenlased
Kui kõrgel sookurg rändel lendab?
Kuni 10 000 m kõrgusel, mis on linnuriigis üks suurimaid lennukõrgusi. Kõrgemale tõuseb vaid Rüppelli raisakotkas.
Kas sookurgi on Euroopas rohkem kui varem?
Jah, Euroopa asurkond kasvab. Eestis loendati 1999. aastal 5800 paari ja arv suurenes. Saksamaal kasvas pesitsejate hulk 700 paarilt 1978. aastal üle 10 000 paarini 2017. aastaks.
Kes sookurgi ohustab?
Täiskasvanutel on vähe vaenlasi, kuid merikotkas ja kaljukotkas võivad rünnata igas vanuses linde. Kurg lööb vastu nii maas kui ka õhus, nokaga ja jalgadega. 2025. aasta sügisel suri linnugrippi Saksamaal üle 18 000 ja Prantsusmaal 15 000–20 000 kure.